Leopold Raudkepp
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2023) |
Aleksander Leopold Raudkepp (16. märts 1877 Ambla vald, Järvamaa – kevad 1948 Saksamaa) oli Eesti vaimulik, luuletaja, riigi- ja koolitegelane.
Tema isa oli köster ja kooliõpetaja, ärkamisaja tegelane Aleksander Friedrich Raudkepp. Leopold Raudkepp oli Kristliku Rahvaerakonna asutajaliige ja peasekretär, selle väljaannete Kodumaa Hääl ja Pühapäevalehe üks toimetajaid ja kirjutajaid. Ta võitles kristliku moraali ja usuõpetuse eest, oli aateline luuletaja ja hinnatud pedagoog.[viide?]
Haridustee
[muuda | muuda lähteteksti]- 1890–1894 saksa-vene kreiskool Krimmi saksa asunduses Neusatzis
- 1895–1898 kooliõpetajate instituut Feodossija linnas
- 1909 sooritas Odessas saksa keele gümnaasiumiõpetaja eksami
- 1909–1913 õpingud Tartu ülikooli usuteaduskonnas
- 1913–1914 prooviaasta Kursi ja seejärel Tartu Pauluse koguduse juures
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. juulil 1914 õnnistati Äksi kirikus Tartu Pauluse koguduse abiõpetajaks
- 1914–1917 Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja
- 1917–1918 Tartu Pauluse koguduse vikaarõpetaja
- 1914–1918 H. Treffneri eragümnaasiumi usuõpetaja
- 1915–1918 Tartu Kommertskooli usuõpetaja
- 1919–1936 Tallinna Kaarli koguduse eragümnaasiumi direktor
- 1922–1937 Riigikogu liige Kristliku Rahvaerakonna, alates 1932 Rahvusliku Keskerakonna rühmas. Alates 1933. aastast oli Raudkepp erapooletu riigikogu liige.
- 1936–1937 Gustav Adolfi gümnaasiumi usuõpetaja
- 1936–1940 usuõpetuse ja filosoofia õpetaja Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis, Tallinna Pedagoogikumis ja Tallinna IV Gümnaasiumis
- 1939–1940 Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna õpetaja kohusetäitja
- 1940 Viljandi Pauluse koguduse õpetaja kohusetäitja
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Leopold Raudkepp oli Kristliku Rahvaerakonna asutajaliige, selle peasekretär kuni partei ühinemiseni Rahvusliku Keskerakonnaga 1932. aastal. Raudkepp pääses 6. detsembril 1922 I Riigikokku kommunisti Eduard Käo asemel Kristliku Rahvaerakonna rühma liikmena. Ta osales usuõpetuse küsimuses rahvaalgatuse (1922) ja rahvahääletuse (1923) organiseerimisel.
Vaimulik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Raudkepp oli 1939. aastaks, oma 25. ordinatsiooni tähtpäevaks, jutlustanud 86 kirikus Eestis ja pidanud ühtekokku 479 jutlust. Peamiselt tarvitas ta jutluse alusena Uue Testamendi kirjakohti, neid oli 1939. aastaks kokku kasutatud 357 korral, Vana Testamendi kirjakohti vaid 98 korral.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Leopold Raudkepp on avaldanud kaks luulekogu: "Isamaa ilule" (1927) ja "Koldetule paistel" (1937). Ta on laulu "Hoia, Jumal, Eestit" sõnade autor.
- Piibel, Israel ja Jeesus. II jagu. Uus Testament ja Jeesus: Keskkoolidele ja edasiharimiseks. Tartu, 1917.
- Piibli alglood: kõrgematele koolidele ja edasiharimiseks. Tartu, 1918.
- Kristlik elukõlblus: eesti rahvale ja tema õppivale nooresoole. Tallinn, 1920.
- Reformeeritud usuõpetuse eeskawa. Tallinn, 1920.
- Usk ja moraal pedagoogiliselt seisukohalt. Tallinn, 1920. (Kaasautor)
- Usuõpetuse käsiraamat: algkooli 3. klassile. Tartu, 1927.
- Usuõpetuse käsiraamatu metoodika: algkooli III klassile. Tartu, 1927.
- Kaarli koguduse eragümnaasiumi direktori ja pedagoogika-nõukogu instruktsioon klassijuhatajaile ja õpetajaile. Tallinn, 1929.
- Mooses ja prohvetid: keskkooli I klassi õpperaamat. Tallinn, 1932.
- Ristiusk: algkooli VI klassi õpperaamat. Tallinn, 1932.
- Püha tõde ja tegu: algkooli V klassi õpperaamat. Tallinn, 1933. (Kaasautor)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Raudkepp oli vallaline. Ta vahetas tihti elukohti, kurtes Kaarli kogudusele, et hoolimata ennastsalgavast koolidirektori tööst ei olnud talle seni võimaldatud kooli kulul korterit. Kaarli koguduse majas, mille ehitamist alustati septembris 1939, oli Raudkepile siiski ette nähtud kahetoaline korter, kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi kogudus majast ilma.
1944. aasta sügisel põgenes Raudkepp Saksamaale. Tema edasise elukäigu kohta andmed puuduvad, kuni EELK eksiilis olevate vaimulike seas sai teatavaks, et Leopold Raudkepp suri 1948. aasta kevadel. Täpsem teave Raudkepi surmakuupäevast ja matmispaigast on seni leidmata.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Haava, Ursula. 2014. "Leopold Raudkepp – 100 aastat ordinatsioonist. Eesti Kirik 33.
- Haava, Ursula. 2008. "Aleksander Leopold Raudkepp." Sulane 39 (2).
- Raudkepp, Leopold. Mälestusi ja tähelepanekuid. Käsikiri Tallinna Toompea Kaarli koguduses.
- Raudkepp, Leopold. 1939. "Ühe kirikuõpetaja 25-aastane tegevus ja jooni tema elust." Eesti Kirik 28-30.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Viljandi Pauluse koguduse vaimulikud
- Liivimaa vaimulikud
- Eesti õpetajad
- I Riigikogu liikmed
- II Riigikogu juhatuse liikmed
- III Riigikogu liikmed
- IV Riigikogu liikmed
- V Riigikogu liikmed
- Tallinna linnavolikogu liikmed
- Kristliku Rahvaerakonna poliitikud
- Rahvusliku Keskerakonna poliitikud
- Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud
- Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased
- Tallinna Reaalkooli õpetajad
- Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid
- Tallinna Toompea Kaarli koguduse liikmed
- Eestlased Saksamaal
- Sündinud 1877
- Surnud 1948